Aosite, kusukela 1993
I-WHO icela izimboni nohulumeni ukuthi banyuse ezokukhiqiza ngamaphesenti angama-40 ukuze kuhlangatshezwane nezidingo ezikhulayo zomhlaba
I-World Health Organisation ixwayise ngokuthi ukuphazamiseka okunzima nokukhulayo kokuhlinzekwa komhlaba wonke kwemishini yokuzivikela (i-PPE) - okubangelwa ukwanda kwesidingo, ukuthengwa kokwesaba, ukuqoqwa nokusetshenziswa kabi - kubeka izimpilo zabantu engcupheni ye-coronavirus entsha nezinye izifo ezithathelwanayo.
Abasebenzi bezempilo bathembele ezintweni zokuzivikela ukuze bazivikele bona kanye neziguli zabo ekuthelelekeni nasekutheleleni abanye.
Kepha ukushoda kushiya odokotela, abahlengikazi kanye nabanye abasebenzi abangaphambili bengahlomele ngengozi ukunakekela iziguli ze-COVID-19, ngenxa yokufinyelela okulinganiselwe kwezimpahla ezinjengamagilavu, imaski yezokwelapha, ama-respirators, izibuko, izihlangu zobuso, izingubo zokugqoka namaphinifa.
“Ngaphandle kwamaketanga avikelekile, ubungozi kubasebenzi bezempilo emhlabeni wonke bungokoqobo. Izimboni nohulumeni kumele bathathe isinyathelo ngokushesha ukukhulisa ukuhlinzeka, ukunciphisa imingcele yokuthumela ngaphandle futhi babeke izinyathelo zokumisa ukuqagela kanye nokuqongelela imali. Ngeke sikwazi ukumisa i-COVID-19 ngaphandle kokuvikela abasebenzi bezempilo kuqala, ”kusho uMqondisi-Jikelele we-WHO uDkt Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Selokhu kuqale ukugqashuka kwe-COVID-19, amanani anyukile. Amamaski okuhlinzwa abone ukwanda okuphindwe kasithupha, ama-N95 respirators aphindwe kabili kanti izingubo zokugqoka ziphindwe kabili.
Ukunikezwa kungathatha izinyanga ukulethwa futhi ukukhohlisa kwemakethe kusabalele, kanti amasheya avame ukudayiselwa umuntu othengisisa kakhulu.
I-WHO kuze kube manje isithumele izinto zokuzivikela ezicishe zibe ingxenye yesigidi emazweni angu-47,* kodwa ziphela ngokushesha.
Ngokusekelwe ekumodeleni kwe-WHO, balinganiselwa ezigidini ezingama-89 imaski yezokwelapha edingekayo ukuze kuphendulwe i-COVID-19 inyanga ngayinye. Kumagilavu okuhlola, lelo nani lenyuka lifinyelela ezigidini ezingama-76, kanti isidingo samazwe ngamazwe sezibuko simi ezigidini ezingu-1.6 ngenyanga.
Isiqondiso sakamuva se-WHO sidinga ukusetshenziswa okunengqondo nokufanelekile kwe-PPE ezilungiselelweni zokunakekelwa kwezempilo, kanye nokuphathwa ngempumelelo kwamaketanga okuhlinzeka.
I-WHO isebenza nohulumeni, izimboni kanye ne-Pandemic Supply Chain Network ukuze kukhuliswe ukukhiqizwa nokuvikela izabelo zamazwe athinteke kakhulu nasengozini.
Ukuze kuhlangatshezwane nesidingo esikhulayo somhlaba wonke, i-WHO ilinganisela ukuthi imboni kufanele yenyuse ezokukhiqiza ngamaphesenti angama-40.
Ohulumeni kufanele bakhe izikhuthazi ukuze izimboni ziqinise umkhiqizo. Lokhu kubandakanya ukunciphisa imikhawulo ekuthengisweni nasekusatshalalisweni kwezinto zokuzivikela kanye nezinye izinsiza zokwelapha.
Nsuku zonke, i-WHO inikeza isiqondiso, isekela amaketanga aphephile, futhi ilethe imishini ebalulekile emazweni adingayo.
NOTE TO EDITORS
Selokhu kuqale ukugqashuka kwe-COVID-19, amazwe athole izinsiza ze-WHO PPE ahlanganisa:
· Isifunda saseWestern Pacific: Cambodia, Fiji, Kiribati, Lao People's Democratic Republic, Mongolia, Nauru, Papua New Guinea, Samoa, Solomon Islands, Tonga, Vanuatu kanye nePhilippines
· Isifunda saseNingizimu-mpumalanga ye-Asia: Bangladesh, Bhutan, Maldives, Myanmar, Nepal kanye neTimor-Leste
· Isifunda saseMpumalanga Mediterranean: Afghanistan, Djibouti, Lebanon, Somalia, Pakistan, Sudan, Jordan, Morocco and Iran
· Isifunda sase-Afrika: Senegal, Algeria, Ethiopia, Togo, Ivory Coast, Mauritius, Nigeria, Uganda, Tanzania, Angola, Ghana, Kenya, Zambia, Equatorial Guinea, Gambia, Madagascar, Mauritania, Mozambique, Seychelles naseZimbabwe