Hiina ja ASEAN jäävad Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna kaheks peamiseks kaubavahetuse keskuseks(2)

Isegi uue kroonilise kopsupõletiku epideemia mõjul ei ole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandusintegratsiooni tempo peatunud. 1. jaanuaril 2022 jõustus piirkondlik terviklik majanduspartnerlus (RCEP), mis tähistab maailma suurima rahvaarvuga ja majanduslikult ja kaubanduslikult suurima vabakaubandustsooni loomist. Olgu selleks majanduse elavnemine või institutsioonide ülesehitamine, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond annab maailmale uut hoogu. RCEP järkjärgulise jõustumisega vähenevad piirkonna tariifsed ja mittetariifsed tõkked oluliselt ning Aasia majandused, RCEP riigid ja CPTPP riigid suurendavad jätkuvalt oma sõltuvust Aasiast kaubavahetuses.

Lisaks märgiti aruandes, et finantslõimumine on Aasia piirkondliku integratsiooni ning majandus- ja kaubandusintegratsiooni oluline osa. Aasia majanduste finantsintegratsiooni protsess aitab kõigil majandustel teha koostööd, et tulla toime rahvusvaheliste väljakutsetega ning ühiselt säilitada piirkondlik ja ülemaailmne finantsstabiilsus. Välisinvesteeringute kasvutempo Aasia majandustesse on 2020. aastal 18,40%, mis on 4% kõrgem kui 2019. aasta kasvutempo, mis näitab, et Aasia finantsturg jääb epideemia ajal suhteliselt atraktiivseks. Jaapan on maailma portfelliinvesteeringute poolest ainus Aasia majandus 10 suurima majanduse hulgas. Hiina on viimastel aastatel üks suuremaid majandusi, kus portfell on kasvanud (nii välja- kui ka sissevool).

"Aruanne" usub, et üldiselt on Aasia majandus 2022. aastal veel taastumisjärgus, kuid kasvutempo võib läheneda. Uue kroonilise kopsupõletiku epideemia areng, geopoliitiline olukord pärast Venemaa-Ukraina konflikti, rahapoliitika kohandamise rütm ja intensiivsus USA-s ja Euroopas, mõnede riikide võlaprobleemid, esmatähtsate toodete tarnimine ning valitsuse vahetus mõnes riigis saab Aasia majanduskasvu mõjutavateks võtmeteguriteks.