Euroalale lisandub uus liige Horvaatia, mis läheb järgmisel aastal eurole üle

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, Euroopa Komisjoni majandusvolinik Gentiloni ja Horvaatia rahandusminister Maric kirjutasid hiljuti Belgias Brüsselis alla kokkuleppele, mis näeb ette, et Horvaatia läheb 1. jaanuaril 2023 eurole üle ning riik saab 20. eurotsooni. Maric ütles, et see päev oli Horvaatia jaoks "tähtis ja ajalooline hetk".

Pärast ametlikku Euroopa Liidu liikmeks saamist 2013. aasta juulis avaldas Horvaatia valmisolekut euroalaga ühineda. Viimase 10 aasta jooksul on Horvaatia teinud suuri jõupingutusi stabiilsete hindade, vahetuskursside ja pikaajaliste intressimäärade säilitamiseks ning kogu valitsemissektori võla kontrollimiseks, et täita eurotsooni norme. Tänavu juuni alguses ütles Euroopa Komisjon oma "2022. aasta lähenemisaruandes", et hinnatud riikide hulgas on Horvaatia ainus kandidaatriik, kes vastas korraga kõigile kriteeriumidele ning riigi euro kasutuselevõtu tingimused olid küps.

Horvaatia võimud on valmis euro kasutuselevõtust tulenevaks võimalikuks kodumaiste hindade tõusuks. Horvaatia keskpank leidis selliste riikide nagu Malta, Sloveenia ja Slovakkia kogemusi uurides, et aasta jooksul pärast euro kasutuselevõttu tõusid toormehinnad erinevates riikides üldiselt 0,2–0,4 protsendipunkti, peamiselt tänu "ümardamisele". " valuutat vahetades. Lepingu kohaselt konverteeritakse Horvaatia rahvusvaluuta kuna eurodesse kursiga 7,5345:1. Et saavutada sujuv üleminek enne valuutavahetust, märgivad Horvaatia kauplused alates selle aasta septembrist kaubahinnad kunas ja eurodes korraga.

Üldiselt toob euroalaga liitumine Horvaatia majandusele kasu. Turuanalüütikud usuvad, et turism on Horvaatia majanduse üks alustalasid ning eurole üleminek toob rahvusvahelistele turistidele rohkem mugavust. Vähe sellest, Horvaatia saab stabiilsema vahetuskursi ja kõrgema krediidireitingu. Nagu märkis Horvaatia keskpanga president Vujicic, kaovad valuutariskid võimalikult suures ulatuses ning investorite jaoks on Horvaatia majanduskriisi ajal atraktiivsem ja turvalisem. Vujicic usub, et euroalaga liitumine toob riigi kodanikele ja ettevõtjatele "konkreetset, vahetut ja püsivat kasu".

Euroala laienemine tahab sel ajal näidata "solidaarsust" ja "tugevust". Mõjutatuna sellistest teguritest nagu Vene-Ukraina konflikt, on Euroopa majandus raskes olukorras. Mõnda aega on Euroopa võlaturu volatiilsus tugevnenud ning euroala inflatsioonimäär on jätkuvalt tõusnud. 12. juulil oli isegi haruldane nähtus, et euro langes dollariga samale tasemele, peegeldades turu suurt muret Euroopa majandusväljavaadete ebakindluse pärast. Euroopa Komisjoni asepresident Dombrovskis usub, et sellistel keerulistel aegadel tõestab Horvaatia ühinemine euroalaga, et euro jääb "atraktiivseks, vastupidavaks ja edukaks ülemaailmseks valuutaks" ning rahvuslikuks tugevuseks Euroopas ja ühtsuse sümboliks.

Alates euro ametlikust käibest 2002. aastal on sellest saanud seaduslik maksevahend 19 riigis. Bulgaaria sai 2020. aasta juulis Horvaatiaga samal ajal juurdepääsu Euroopa vahetuskursimehhanismile ehk eurotsooni ootesaalile. Euroopa Komisjon leiab aga, et kõrge inflatsioonimäära ja õigussüsteemi mittevastavuse tõttu EL-iga ei ole Bulgaaria nõutud tingimusi täielikult täitnud ning euroalaga liitumine võib võtta aega.